Kinobussi eesmärk on viia Eesti inimesteni kinokunst ja selle-alased teadmised .
Rännates linnast linna ja külast külla näitab Kinobuss Eesti ja üleilmalisi väärtfilme ja viib läbi Filmiõpitubasid.
The purpose of the "Kinobuss project" is to distribute the art of cinema and knowledge of filmmaking.
Travelling from town to town Kinobuss shows Estonian and worldwide quality films and organises film-workshops.
SÜGISKAVA 2010______ ______________________________________________________________________________________________
Video – see on imelihtne
Viimase paari aastaga on video muutunud koduarvutis sama lihtsaks ja loomulikuks nagu varem Painti-nimelises programmis maja ja õunapuu joonistamine. Tehnokratt Peeter Marvet paneb kirja Kinobussi töötoas kasutusel oleva varustuse ja jagab soovitusi neile, kes tahaksid sama kodus või koolis järgi proovida.
Värskete küsitlusandmete kohaselt on arvuti pooltes Eestimaa kodudes ja kõige levinumaks rakenduseks mõistagi e-post. See on nimelt midagi sellist äärmiselt lihtsat ja igapäevaselt vajalikku mis igaühele korda läheb. Suhtlus, enese väljendamine, kergelt meelelahutust… Ja mis kõige olulisem: odavam, kui mistahes varasem viis sama tulemust saavutada. Nähtavasti peab mistahes laiematele rahvahulkadele sobiv tehnoloogia vastama samadele nõuetele ja juba eelmisel aastal Kinobussi töötoas tegeledes sai mulle selgeks, et videotöötlus koduarvutis on liikumas täpselt selles suunas ja seda paljuski tänu kahele eriti edukalt levima hakanud standardile, nimelt digivideo (ehk DV) ja Firewire (ehk IEEE1394 ehk iLink).
Põhjus lihtne: kui ennevanasti oli vaja vinget arvutit koos kalli videokaardiga ning üsna keerukat tarkvara siis praegu algavad juba arvutile sobivat ehk digitaalset pilti väljastavate videokaamerate hinnad 8 tuhande krooni kandist, arvutisse vajaliku Firewire lisakaardi koos tarkvaraga saab alates 450 kroonist, CD-kirjutajate hinnad algavad kusagil 750 kandis ja VHS-maki asemele sobivate DVD- (ja video-CD) mängija saab kätte nii 1500 krooniga. Tõsi, DVD kirjutaja on täna veel hinnas 3500 ja üles, aga küll seegi kukub -- meenub, et eelmine aasta arvutis olnud DVD-seade maksis tiba alla 10 tuhande krooni, tänavu maksab 15 tuhande kanti juba hoopis keerulisem seada, meil kaasas olev RDR-GX7 näiteks oskab videopilti sisse võtta nii analoogsisendist kui digikaameratest.
Ja arvutiks... arvutiks sobib selline umbes 3 aastat vana PC mida edumeelsemad kontorid täna maha kannavad ja ustavamatele töötegijatele „erastavad“. Tõsi küll, võttes arvesse töötoa megakiiret tempot (meil on vaja uudisesaate ettevalmistamise ajaga monteerida kokku hulk lühimängufilme) on meil endal kaasas siiski Microlinki selle suve mudelid.
Tõsi küll, kõige selle lihtsusele vaatamata kipuvad videohuviliste küsimused korduma ja allajärgnevalt prooviks enamlevinumatele võimalikult mittetehnilised vastused anda jagades need alalõikudeks kaamera, Firewire-liides, arvuti ja tarkvara.
Uuri ise edasi:
Kes asja vastu lähemat huvi tunneb võib internetis leida abi aadressilt digivideo.kolhoos.ee või uudisgrupist ee.hobi.video, lisaks ilmub iga kuu Arvutikasutaja (www.arvutikasutaja.ee) mis ennast mitte ainult arvuti vaid ka digifoto- ja videoajakirjaks loeb ja igas numbris kindlasti ka midagi videost kirjutab. Video CD- või DVD-plaadile kirjutamise osas leiab parimaid soovitusi aadressilt www.vcdhelp.com
Kuidas valida kaamerat?
Nagu eelnevast aru võib saada pole lootustki saada siit soovitust osta kaamerat mis salvestaks oma kasseti peale midagi muud kui arvuti jaoks sobivat digivideot, sest vähemalt minul pole kordagi õnnestunud korralikult saada tööle süsteemi mis kasutaks seni koduvideovallas enim levinud Video8 või Hi8 kaamerat. Digivideo ehk DV kvaliteet on igati võrreldav profistandardite omaga ja mis peamine: erinevalt näiteks tavalisest VHSist ei lange kvaliteet korduva ümberlindistamise tulemusena mitte üks kriips. Arvuti jaoks on digivideokaamera aga sama hästi loetav nagu näiteks… e-postiga saadetud Wordi dokument.
Mille poolest aga digikaamerad omavahel erinevad? Alustada võiks kassetist: valida on 8mm, miniDV või microMV vahel, igaühe jaoks neist leiab mõistagi erineva rea erineva hinnaga kaameraid. Kõige odavamatel puudub sageli lahtikäiv ekraan ja võimalus digifotosid mällu salvestada ning loomulikult on ka pildikvaliteet ning lisavõimalused mõnevõrra kasinamad. Üks tähelepanu vääriv ja hinda kõige odavamast keskklassi poole nihutav omadus on võime arvutist pilti tagasi kaamerasse salvestada ehk DV IN, mis seoses „tühja kasseti ja audio-videosalvestusseadmete maksu“ poliitikaga on ära keelatud kuid õnneks internetist leitavata juhiste alusel reeglina ise uuesti lubatav. Kinobussi töötoas on proovimiseks kaasas Sony Digi8 kaamera DCR-TRV730 millega olen teinud ka Tehnokrati saates päris-tele-eetris käinud lõike.
Digital8 kaamerate hinnad on vahemikus 8-12 tuhat krooni, miniDV kaamera saab hetkel ca 10-25 tuhande krooniga, näiteks Sony puhul on alla 15 tuhande veidi suurema korpusega ja sealt edasi pisikesed, teatavate mööndustega taskusse mahtuvad kaamerad. Kallimatel mudelitel lisandub näiteks Bluetooth ehk võimalus üle mobiiltelefoni saata e-postiga pilte ja pisemaid videojuppe.
Oluline kvaliteedihüpe toimub aga sealt edasi – nimelt saab ca 40 tuhande krooniga kätte 3CCD kaamera kus iga videopildi komponentärvi (punane-sinine-roheline) jaoks on oma pilditundlik element. Seda sorti kaameratega (näiteks Sony DCR-TRV950) valmib enamus meie teles nähtavast nn „dokumentaalseebist“, Kinobussi töötoas on kasutusel Sony VX2000 kaamerad ja Canon’i XL-1, mõlemad margid on olnud digivideorevolutsiooni lipulaevadeks juba õige mitu aastat. Tegu on muideks ainsa DV-kaamerate hinnajärguga, mille puhul ei tulnud käesolevat artiklit eelmise aastaga võrreldes olulisel kohendada.
Kaamerat ostma minnes tasukski kõigepealt kassetitüüp (tulevikule mõeldes soovitaksin valida miniDV kaamera) ja kaamera suurus ära otsustada ning siis proovida leida kaamera, mille pilt sinu silma rahuldab ning mis pakub sinu oskustele vastaval määral võimalusi ava-säriaja-valgebalansiga mängimiseks.
Ja lõppu paar pisisoovitust: ostes proovi kuidas kaamera koos sinu poolt valitud akuga käes hoida on -- mõnikord tuleb seda nimelt päris pikalt teha. Ja nupud peaksid samuti asetsema mugavalt ja olema pimesi leitavad. Kaamera suurem kaal võib aga olla isegi hea, sest nii on kergem pilti stabiilsena hoida.
miniDV, Digital8 ja micoMV
Digital8 kaamerad (ainult Sony’lt) kasutavad Video8- või Hi8 linti ja kaamera-mehhaanikat mida on aastate jooksul toodetud kümneid miljoneid, kirjutavad sinna peale aga igati digitaalset pilti. Digital8 kaamera on veidi kobakam aga kindlasti tõestatult töökindel riistapuu ning sobib eriti hästi neile, kellel senine töö 8-mm lindi peal – nimelt oskavad paremad Digital8 kaamerad seniseid analoog-linte maha mängida ja nende pealt pilti digitaalsena arvutisse saata. Hinnad 8-12 tuhat krooni.
miniDV on hetkel kõige levinum kassetiformaat ning kui puudub otsene vajadus 8mm kassettide kasutamiseks on mõtet kaaluda justnimelt sellise kaamera ostmist. Hinnaskaala 10-80 tuhat krooni pakub piisavat valikuvõimalust, hiljem kallima kaamera peale üle minnes jääb kogu varem filmitud materjal mugavalt kättesaadavaks.
microMV on värske formaat mis salvestab eriti tillukesele kassetile MPEG2-formaadis videot mis peaks eriti hästi sobima kui väljundiks on plaanis kasutada DVD-plaati -- paraku on minu senised katsetused näidanud, et montaazi-tarkvara väited microMV toe kohta on pehmelt väljendudes liialdatud. Kaamera on särgitasku jaoks veidi liiga kobakas aga jopetaskusse mahub kenasti. Hinnad ca 25-35tuh krooni.
Millist arvutit mul vaja läheb?
Digivideo üks meeldivamaid omadusi on see, et nõuded arvutile pole eriti olulised. Näiteks minu koduarvutiks on 128MB mäluga Pentium III 500 MHz mis oli enam-vähem arvestatav tase aastal 1999 – täna lubab see mul aga vabalt koduvideot kokku monteerida ning oli ka üleeelmise aasta Kinobussi töötoas kaasas. Olen kuulnud ka kasutajatest, kes poole aeglasemate arvutitega ilma probleemideta digivideot töötlevad, tõsi küll arvestades veidi aega kohvipausiks alati, kui tarvis pikemaid tiitreid pildile lisada. Sedapuhku on meil aga töötoas kaasas Microlinki P4 2,4GHz masinad, mis peaksid enamuse tööst lennult ära tegema ja lubavad meil olulise ajakuluta demonstreerida ka selliseid huvitavaid asju nagu video salvestamine CD ja DVD-plaatidele.
Firewire: selleks, et pilt kaamerast arvutisse saada, on vaja Firewire (tuntud ka kui IEEE1394 või iLink) kaarti, õnneks on aga vastav standard piisavalt küps, et me võiksime koduvideo tegemiseks soovitada osta mistahes tootja kaart, hinnad algavad ca 450 kroonist ja selle sees peaks lisaks kaardile olema ka kaabel kaamera ühendamiseks ja CD lihtsamat sorti tarkvaraga. Minu soe soovitus on küsida lähima Sony-müüja käest aga Pinnacle’i Studio 8 pakkumist mis peaks koos Sony kaameraga ostes olema ca 2000 krooni ning paistab silma sellega, et kaasa tulev tarkvara on tõeliselt hea (tõsi küll, tegu pole mitte päris täisversiooniga).
Tarkvara: Nagu eelnevast lõigust aru saada võib on minu soovitus proovida nimelt Pinnacle’i Studiot aga netipoodidest on võimalik hankida ka muud koduvideo jaoks sobilikku tarkvara, näiteks ULead’i VideoStudio ja MGI VideoWave või siis Pinnacle’i Studio täisversioon– hinnad vahemikus 80-130$. Kõik nimetatud oskavad suhelda digivideokaameraga ja sealt videot arvutisse salvestada tundes seejuures automaatselt ära kaamera käivitamise ja peatamise kohad ning salvestatu selle järgi kenasti juppideks jagades. Juppe on võimalik omakorda lühemaks lõigata, sobival moel järjestada, tiitrite ja üleminekueffektidega varustada ning veel mitmel moel huvitavamaks muuta, loomulikult saab ka teksti peale lugeda ja taustamuusikat lisada. Väljundiks on võimalik video tagasi kaamerasse salvestada (kui sellel on DV IN lubatud) või valmistada ette CD- või DVD-kettale kirjutamiseks (ja lisaks loomulikult kehvema kvaliteediga versioonid veebilehe või e-posti tarveks), kõik vastavad toimingud on tehtud märkimisväärselt lihtsaks ja mittetehniliseks.
Töötoas kasutusel olevad seadmed ja tarkvara
Kaamerad
Sony DCR-TRV60E miniDV kaamera
Sony DCR-TRV730 Digi8 kaamera
Sony VX-2000 miniDV kaamera
Canon XL-1 miniDV kaamera
Arvutid
Microlink VisionX ja Essentia, P4 2,0-2,4GHz, min 512 MB mälu, min 30G kõvaketast, MSI ja Inteli emaplaadid, ATI Radeon 9100 videokaart, Firewire emaplaadil või lisakaardina, ühel arvutil DVD-kirjutaja, kõigil Tatung Vibrant LCD monitorid 15" või 17"
Muu
Sony RDR-GX7 DVD-salvestaja
APC BackUPS Pro 1400 katkematu toite allikad
Tarkvara
AnimatorDV, http://animatordv.wmmedia.com (animatsioon)
Pinnacle Studio, http://www.pinnaclesys.com (videomontaazh)
Scenalyzer Live, http://www.scenalyzer.com (video sissevõtmine)
Anasazi, http://www.animateclay.com (animatsioon USB-kaameratele)
DivX, http://www.divx.com (DivX koodek)
TMPGEnc, http://www.tmpgenc.net (MPEG koodek)
MainConcept DV codec, http://www.mainconcept.com (DV koodek)
Kommenteeri!
|
