Mida otsime?

Eesti film on 100 aastat vana ja filmikeele oskus aina igapäevasem. Vennad Lumiere’id valmistasid esimese kinomatograafi ja prantslased peavad filmi enda omaks, Thomas Alva Edisoni büroo leiutas kinetoskoobi ja ameeriklased peavad filmi hoopis omaks. Tegelikult on filmikunst universaalne ja saab kõigile aina omasemaks.

Siit ka filmisõnause - uute filmisõnade väljapakkumise - vajalikkus: rahvusvahelised filmiterminid ja -laensõnad on üldise arusaama jaoks vajalikud, kuid olulise emotsionaalse side tekitamiseks eemalseisvad. Eestlasele saab ilmselt filmikunst ja -kultuur lõplikult omaseks siis, kui meil on emakeelsed sõnad, mis meid meie omapärase pildikeelega ühendab.

Filmisõnaus teeb eelkõige kummardava viite 2010. aastal Vabariigi Presidendi poolt korraldatud sõnausele – viimati toimunud uute sõnade tekitamise võistlusele ja arutelule. Tsiteerides 2010 aasta sõnause veebikeskkonnast pärit artiklit: “Uute sõnade leidmise võistlusi on Eestis korraldatud mitu korda, lähtudes mõne valdkonna uutest vajadustest ja sõnavara lünklikkusest. 1972. aastal otsiti sõnu igapäevaste mõistete jaoks ning leiti näiteks „kohuke“ („juustukese“ asemele) ja „taidlus“ („kunstilise isetegevuse“ asemele). 2002. aastal sooviti sõnu Euroopa Liiduga seotud mõistete jaoks ning leiti „lõimima“ ja „lõimuma“ („integreerimise“ ja „integreerumise“ kõrvale), samuti „üleilmastumine“ („globaliseerumise“ kõrvale). Häid sõnaettepanekuid on üldjuhul rohkem, kui neid käibele läheb: mõni sõna vajab kohanemiseks pikka ooteaega, teine ei pruugigi suupärastuda. Ka sõna sisu (ehk mõiste) võib aja jooksul kaotada oma päevakohasuse. Seepärast on aeg-ajalt põhjust oma varamu üle vaadata.

Sõnaus on ilus vana, ent ununenud sõna, mille leiame Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatust tähenduses ’koosolek, arutelu; võlumine, nõidumine’. See on tabav vaste uute sõnade loomise võistlusele. Sõnu on eesti keelde toonud paljud tuntud keelemehed, neist ehk säravaim on Johannes Aavik… Sõnaloomet on harrastanud ka paljud teised keeleteadlased ja keeleärksad inimesed, sisuliselt kogu rahvas."

Filmisõnause eesmärk on aidata kaasa eesti keele väljendusvõime avardamisele filmi ja meediaga seotud teemadel. Töörühm on pakkunud 10 mõistet, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.

Järgnevas loendis on kirjeldatud mõisteid koos täpsustusega, miks ta võistlusele esitatud on ja milliseid sõnakandidaate osalejatelt ootame. Iga kirjelduse algul on esitatud tinglik kas eesti- või muukeelne sõna või sõnaühend, mida selle mõiste tähistamiseks sageli kasutatakse. See on pelgalt suunaviit, mis ei ava mõiste kogu sisu. Lisatud on ka näitelauseid, mille abil saab pakutavat sõna (asendatud NNNiga) katsetada.

Põhjenduse lahtris saate soovi korral kirjeldada oma ettepandava sõna eeliseid, allikat, moodustusviisi, võimalikku varasemat levikut vms. Uute sõnade loomise nõuanded leiate eraldi lehelt koos kirjandusviidetega. Kui teil on pakkuda hea sõna mõne samateemalise, kuid võistlusele esitamata mõiste tähistamiseks, siis võite selle koos mõiste selgitusega lisada vabale väljale.

Storyboard – Koomiksilaadne planeeritava filmiloo pildiline ülesjoonistus jadas vastavatesse filmilikesse plaanisuurustesse. Joonistused võivad olla üsna algelised ja visandlikud, kuid peavad põhimõtteliselt kujutama seda, mida me näeme läbi kaamera/objektiivi lugu üles filmides. Joonistuste jada peab kokkuvõttes andma ülevaate loo kulgemisest kogu oma tegevuste ja karakteritega. Pildijada ülesanne on visandada ka kõik kaamera liikumised ja visuaalsed eri-kujutluspildid.

Näide lauses:
Peale stsenaariumi valmimist tegi lavastaja koos NNNkunstnikuga NNN-i, joonistades lühifilmi piltidena vastavatesse plaanisuurustesse. Animafilmi NNN oli nii ehedalt ja täpselt üles joonistatud, et võis üks-üheselt kujutada ette tehtava filmi visuaalset stiili.

Treatment – planeeritava filmiloo suhteliselt täpne ümberjutustus tegelaste ja keskkonna detailse kirjeldustega oleviku tegevusvormis. Kindlasti pikem versioon loost, kui lihtsalt sünopsis (lühikokkuvõte) ning pikkus võib varieeruda, kuid peab andma vajaliku ülevaate. Enamasti on treatment  kasutatav filmi idee müügiks, mõttekaaslaste leidmiseks. Tehniline informatsioon jäetakse välja.

Näide lauses:
Lisaks peab arendustoetuse aruanne sisaldama dokumentaalfilmi puhul vastutava produtsendi ja režissööri poolt tootmisvalmiks tunnistatud NNNi

Casting – protsess, kus sobitatakse ja palgatakse rollidesse näitlejaid. Tavaliselt valib peaosalised rollidesse filmilavastaja või -produtsent, vähem olulistesse kõrvalrollidesse valib osalised casting director. Tüübi järgi rollidesse valik eeldab näitleja mängimist ses rollis sarnaselt varemmängitud viitavale rollile.

Näide lauses:
Uus film vajas väga eripalgelisi tegelasi ja seetõttu otsustati korralda massiline NNN. Filmi NNNle tuli kokku üle paarisaja noore, kõik nad ihkasid saada staarideks.

Eyeline match – viitab pilgu suunale kaadris; kahe erineva ülesvõtte lõige, mis loob kujuteldava silmside karakterite või subjekti-objekti vahel, mis ei asu ühes võttekaadris.

Näide lauses:
Pilti uuriva naisterahva NNN maalil asuva rüütliga oli niivõrd ilmne, et vastav kujutluspilt suisa kiirgas naise silmadest.

Low angle – see on filmivõte, kus kaamera asetseb filmitava objekti või tegevuse suhtes allpool, et lasta subjekti paista suuremana, kui tegelikkuses on, samuti kasutatakse subjekti hirmuäratavamaks, ähvardavamaks muutmiseks ja/või visuaalselt kõrgemale asetamiseks.

Näide lauses:
Vanas "Nosferatu" filmis kasutatakse läbivalt kaamera asetsemist NNN positsioonis, et peategelase ilmumine ja asetsemine võimalikult hirmuäratav oleks.

Boom, Boomer – teleskoop-põhimõttel pikkust muutev toigas koos (enamasti) heli tekitavale allikale suundmikrofoniga kaugel-kõrgel – et mikrofon kaadrisse ei satuks; 'boomer' = helirežissööri abiline, kes seda toigast hoiab. Teinekord kutsutakse 'boomi' ka 'õngeridvaks'. kasutakse samuti kaamera või valguse kõrgele-kaugele-üles seadmiseks.

Näide lauses:
Kõige tavalisem viga filmimisel ja filmides on, kui NNN või selle vari jääb võtte ajal kaadrisse.

Render, rendering – tõlgendama pildi- ja helifaile ühest formaadist teise - tegemist on protsessiga, kus näiteks arvutigraafiline virtuaalselt loodud mudel (karakter, objekt, stseen mudelitega vms) defineeritakse andmefailidest ümber graafiliseks pildiks või pildijadaks. Ühe pildi ümbertöötlus-tõlgendust raalipõhisest andmefailist graafiliseks pildiks võib olla vaid pisike etapp suuremast hulgast "renderdamisest", kus töödeldakse ümber stseene või korraga tervet filmi. Terminiga "render/-ing" on tegemist üldmõistega, kus toimub ühe digitaalse formaadi tõlgendamine-tõlkimine teiseks ja/või teistsuguseks digitaalseks failiks.

Näide lauses:
Peale filmi stseeni NNN nägid kõik liikumise ebainimlikkust.
Netikeskkonna programm NNN filmi ise vajalikku formaati, peaasi, et algsed andmed piisavalt kvaliteetsed oleksid.

Rough cut – filmi esialgne montaaž, eesti keele kasutatakse ka väljendit “must montaaž” - pildilõiked on viimistlemata, heli ei pruugi olla sünkroonis, igasuguseid vigu ja asendusplaane võib valmivas filmis esineda, kuid üldise filmi olemuse saab peale seda filmietappi juba kujunevast loost kätte.

Näide lauses:
Värske filmi NNN oli lihtsalt hämmastavalt emotsionaalne - polekski justkui enam midagi rohkem vaja teha, ehk vaid veidi viimistleda.

Screener – filmikoopia, mis mõelud ainult filmilevitajatele ja festivali korraldajatele filmi läbivaatuseks, tänapäeval tavaliselt DVD-l.

Näide lauses:
Festival saatis lavastajale huvikirja, saamaks filmi läbivaatamiseks NNN.

Arthous - kinoteater, mis näitab välismaised ja/või mitte-peavoolupäraseid sõltumatuid filme, tihti ka mõisteks 'väärtfilmile'. Samas võib nii mõndagi ülihea kommertseduga filmi vaadelda kategoorias 'väärtfilmid". Mõiste liigub rajal "alternatiivne-film-kino-väärtus-ja-kunst".

Näide lauses:
Kinobuss sõidab linnast linna ja külast külla ning näitab palju häid NNNfilme.